Lõimitud õppetegevuste eesmärk on toetada lapse terviklikku arengut, sidudes erinevad õppe- ja kasvatustegevused omavahel loovalt ning terviklikult. Läbi lõimitud tegevuste kujundatakse lapse teadmisi, oskusi ja hoiakuid, arvestades individuaalseid vajadusi ning toetudes erinevate valdkondade sisu ja meetoditele. Lõimitud valdkonnad: keel ja kõne, matemaatika, mina ja keskkond, kunst, üldoskused (sotsiaalsed oskused, enesekohased oskused), liikumine ja muusika. Laste individuaalsete vajaduste paremaks toetamiseks kaasatakse tugispetsialiste, kelleks on: eripedagoog, sotsiaalpedagoog ja eesti keele õpetaja.
Liikumistegevused hõlmavad erinevaid kehalise aktiivsuse vorme, sealhulgas tantsu, rütmikat, joogat, võimlemist ja sportmänge, mis toetavad füüsilist arengut, koordinatsiooni, painduvust ning üldist kehalist heaolu. Liikumistegevused kaasa sotsiaalsete oskuste kujunemisele, enesekindluse kasvule ning distsipliini arendamisele. Liikumispõhised meetodid on olulised erivajadustega õppijate toetamisel, pakkudes neile võimalusi eneseväljenduseks ja motoorsete oskuste parandamiseks.
Muusikategevused hõlmavad laulu, rütmikat, instrumentaalset musitseerimist ja muusika kuulamist, mille eesmärk on arendada muusikalisi oskusi, kuulmismälu ning loovust. Muusika kaudu arendatakse laste väljendusoskust, emotsionaalset intelligentsust ning meeskonnatöö oskusi.
Sotsiaalpedagoog tegeleb laste sotsiaalse heaolu toetamisega, ennetades ja lahendades käitumuslike probleeme, mis võivad mõjutada nende õpiedukust ja üldist arengut. Tema töö hõlmab individuaalset ja grupiviisilist nõustamist, sotsiaalsete oskuste arendamist, ennetusprogrammide elluviimist ning koostööd perede ja haridusasutustega. Lisaks teeb sotsiaalpedagoog koostööd rühmapersonaliga ja peredega, et luua lastele toetav ja arengut soodustav keskkond.
Eripedagoogi peamine ülesanne on toetada lapsi, keskendudes eelkõige nende kognitiivsete võimete, sealhulgas mälu, taju, tähelepanu ja mõtlemisprotsesside arendamisele. Tema töö hõlmab individuaalsete õpistrateegiate väljatöötamist, spetsiaalsete harjutuste ja metoodikate rakendamist ning anda lapsele tuge õppimise eri etappides. Lisaks teeb eripedagoog koostööd rühmapersonaliga ja peredega, et luua lastele toetav ja arengut soodustav keskkond.
Eesti keele õpetaja ülesanne on arendada õppijate keeleoskust. Õppetöös kasutatakse kommunikatiivseid meetodeid, et tagada praktiline ja elulähedane keelekasutus. Lisaks grammatikale ja sõnavarale keskendub õpetaja ka kirjanduse, kultuuri ja väljendusoskuste arendamisele. Keeleõpetus võib hõlmata nii emakeelsetele kui ka mitteemakeelsetele õppijatele suunatud programme, toetades nende keelelist ja kultuurilist lõimumist ühiskonda. Eesti keele õpetaja teeb koostööd rühmapersonaliga ja peredega, et luua lastele toetav ja arengut soodustav keskkond.
Puhkeajal suunatakse kõik lapsed voodisse. See võimaldab lastel lõõgastuda ja rahulikult puhata, mis on oluline osa laste igapäevasest rutiinist. Regulaarne puhkeaeg aitab kaasa laste üldisele tervisele ja heaolule, toetades nende arengut ja immuunsüsteemi tugevdamist. Puhkeajal on rühma keskkond vaikne ja rahulik, et soodustada lõdvestumist ning uinumist. Juhul kui laps ei ole tunni aja möödudes uinunud, suunatakse ta vaiksesse tegevusse teise tuppa, kus ta saab tegeleda rahulike ja madala intensiivsusega tegevustega.
Vaikne tegevus puhkeajal tagatakse lastele, kes pole tunni aja jooksul uinunud. Nende tegevuste eesmärk on aidata lastel rahulikult aega veeta ilma liigse energiakuluta, samal ajal pakkudes neile võimalust oma loovust väljendada ja keskendumisvõimet arendada. Õpetaja aitab valida sobiva vaikse tegevuse, kuid laps tegeleb selle tegevusega iseseisvalt, arendades oma autonoomiat ja otsustusvõimet. Need tegevused toetavad laste üldist heaolu ja aitavad neil päeva jooksul tasakaalu säilitada.